Laste ema ja laste isa kohtumine.

   Meie lugu sai alguse 2011 juulis, kui kohtusime juhuslikult ühel vabaõhuüritusel. Tema oli Tartu poiss ja mina olin Harjumaa tüdruk. Tema oli just Soomes tööd alustanud, mina olin just keskkooli lõpetanud. Meie armastus ongi see, mida näed filmides. Mis on algusest peale nii uskumatu, liigub nii kiirelt ja õiget teed pidi ja ka aastaid hiljem on kõik nagu tol õhtul. Mina usun armastusse esimesest silmapilgust, sest olen seda kogenud ja just sel 2011 15.juuli õhtul.

  Mina läksin sinna koos oma parima sõbranna ja tema tollase peikaga. Kust see mõte tuli, seda ei teagi täpselt. Mina ja sõbranna sellist muusikat igatahes ei kuulanud aga võib-olla läksime me sinna siis Onu Bellat kuulama...Igatahes kohal me seal olime ja ürituse jooksul leidsime uusi tuttavaid. Olid ühed külapoisid, kes seal ratastega sõitsid ja niisama lobisesid meiega, sellised 14-17-aastased. Õhtu edenedes istusime ja nautisime kontserti, kui ühtäkki istus minu kõrvale üks noormees. Mul olid jalas mingid suvekingad ja tema mõtles, et miks mitte proovida, kas ma kõdi kardan. Selle peale sai muidugi sõbranna natuke kurjaks ja hakkas noormeest eemale ajama, et ''kas nii ikka kõlbab ja mida sa endast arvad jne.'' Mina muigasin ja kuna noormees oli ju kena, siis miks teda minema peletada...

   Õhtu edenedes sai palju lobisetud ja noormehe sõpradega kohtutud ja vast ka siidrit joodud. Ühel hetkel hakkasime peoplatsilt ära liikuma, wc'd otsima. Mina, sõbranna ja ka äsja kohatud noormees V. V'l aga tulid sõbrad teepeal vastu ja ta jäi nendega lobisema. Me liikusime edasi, kuna asi kiskus kriitiliseks. Saime siis käidud, kui ikka V. lobises sõpradega keset teed. Meid leidsid taaskord üles ennem kohatud külapoisid, kes liikusid külavahel ringi ratastel. Kuna mina vast olin liiga arg, et minna just kohatud noormeest tema sõprade juurest ära tirima, siis saatsin ma seda tegema ühe külapoisi. Ütlesin talle, et ta tooks mulle selle oranžis pusas noormehe numbri. Ja juba ta sõitis sinna kamba poole......Ta jõudis nendeni. Pikka juttu sealt ei tulnud. V. ütles poisile, et ''hüppa lenksule, ma sõidan''. Ja ta sõitis minu juurde. Ei andnud oma numbrit, vaid tuli ise.

   Nii me kohtusime. Peale seda hakkasin ma tihti käima Tartus sõbranna juures ja siis sõitsin ööst-hommikuni oma tulevase abikaasaga mööda maanteid ja lobisesime. Meie tutvumisprotsess oli päris pikk. Ei olnud sellist asja, et kohe valgud kaela ja ronid voodisse. Rääkisime ja arutasime maast ja ilmast. Kuulasime muusikat, käisime järvede/jõgede ääres ja jalutasime Tartus. V. käis mul külas ka Tallinnas ja tutvusime pealinnaga.